Euroopa Keskpank kahekordistab omakapitali

“Euroopa Keskpank (ECB) suurendab omakapitali seniselt 5,8 miljardilt eurolt 10,8 miljardi euroni, muutus jõustub alates 29. detsembrist”, teatab Euroopa Keskpank pressiteate vahendusel. ECB sõnul lähtus otsus 2009. aastal läbi viidud panga kapitali adekvaatsuse hindamise tulemustest ja peamiseks põhjuseks omakapitali suurendamisel praegu on kõrgenenud volatiilsus valuuta-, intressi- ja kulla hindades ning samuti krediidiriski marginaalides. Omakapitali suurendamine viiakse läbi kolmes etapis, kus eurotsooni riikide keskpankadel tuleb esimene, ca 3,5 miljardi euro suurune, makse teostada 29. detsembriks.

Seega tõuseb ECB omakapital 10,8 miljardi euroni. Samas on keskpanga varade maht viimase finantsaruande kohaselt ligikaudu 2 trillionit eurot (1 951 miljardit eurot). Seega kasutab ECB opereerimisel ligikaudu 180-kordset võimendust ja seda peale omakapitali kahekordistamist. Arvestades, et keskpank on viimase aasta jooksul turult kokku ostnud ca 132 miljardi euro väärtuses riigi- ja muid võlakirju ei ole ime, et mitmed finantsturgude osalised on hakanud muret tundma ECB bilansi elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse teemadel. Analüütikute hinnangul piisab kõigest intressimäärade tõusmisest 1% võrra kui arvestades keskpanga võlakirjaportfelli keskmist pikkust on turuväärtuse langus ca 5,3% ehk ligikaudu 7 miljardit eurot. Teisisõnu on kahjum sellisest väikesest muutusest pea kaks kolmandikku panga omakapitalist. Ülaltoodu on siiski põhjendamatu paanika külvamine, sest ECB finantsaruannetes on selgesõnaliselt kirjas, et rahapoliitika rakendamsie eesmärkidel soetatud väärtpaberid kajastatakse raamatupidamislikult kui pika-ajalised investeeringud, mis hoitakse tähtajani. Seega niinimetatud mark-to-market arvestuspõhimõtteid ei rakendata ja väärtpabereid hoitakse bilansis tõenäoliselt soetusmaksumuses. Seega ei maksa karta, et ECB võlakirjaportfelli turuhinna muutusest võiks keskpangal peagi omakapitalist puudus tulla.

Küll aga võiks muret tunda pikemas perspektiivis vaadates ECB bilansi varade poolt tervikuna. Isegi mõned Euroopa ametnikud on tähelepanu juhtinud asjaolule, et Euroopa Keskpangast on saamas niinimetatud “halb pank” (“bad bank”), kuhu on tõstetud mitmed raskustes emitentide väärtpaberid ja laenud. Hoiab ECB ju refinantseerimisprobleemidega riikide võlakirju, rahastamishädas Euroopa pankadele antud laene, suhteliselt kehvasid tagatsisvarasid nimetatud laenude katteks jne.

Keskpanga bilansi tervise üle saab igagüks otsustada alljärgneva alusel – eurotsooni keskpankade konsolideeritud finantsaruanne seisuga 10. detsember 2010.

 

 

Rubriigid: Uudised, märksõnad: . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>